Sellel õppeaastal oleme jätkuvalt tunde alustanud kogu kooliperega phes ruumis ehk jooga tunnis, mis on liikumisõpetuse ainekava üks tund. Räägin lühidalt, kuidas me läbi aata liikusime nii koolis kui ka lasteaiaga!
Kool (45 min)
Kooli tundides osales korraga 25 kuni 36 last eri klassidest (1.–9. klass), nii et tund pidi sobima väga erineva vanusega lastele. Aasta jooksul liikusid teemad selges kaares ühelt suuremalt mõttelt teisele.
Sügis algas tutvumise ja aastaaja tunnetamisega (sünnipäevad, sügis, paarisjooga). Sealt liikusime läbi kõigi viie meele: kuulmine, kompimine, lõhn, maitsmine ja nägemine. Iga tund keskendus ühele meelele, nii et lapsed õppisid oma keha ja ümbrust tähelepanelikumalt märkama.
Pärast meeli tuli kooli viie väärtuse plokk: armastus, ühenduses olemine, avatus, austus ja turvalisus. Need ei olnud lihtsalt sõnad, vaid iga väärtust harjutasime läbi liikumise ja arutelu, näiteks “tegutseda armastusega iseenda ja teiste suhtes” või “olla kohalolevate inimestega täielikus ühenduses”.
Talvel tuli kordamine ja koostöö: paarisjooga, koostööharjutused, üks veebitund, lugemisjooga ja iseseisev tund, kus lapsed said tekkide all lamades Pamela Marani salvestatud laste jooga-nidrat kogeda. Kevadel keskendusime liikumisele ja loodusele: lendamine ja maandumine, vesi ja tunnetus, ise joogakaartide loomine, kevad ja loodus, õuesjooga ning lõpus paarisjooga ja austuse kordamine.
Mida lapsed omandasid: oskuse oma meeli ja keha teadlikult tähele panna, viis selget väärtust, mida saab kanda ka tunnist ja koolist väljapoole, koostööoskuse paaris ja grupis ning rahunemise ja lõdvestumise oskuse iga tunni lõpus.
Lasteaed, noorem rühm
Selles rühmas oli kohal 3 kuni 8 last ja tund kestis enamasti 10–15 minutit, mis on selles vanuses paras pikkus. Teemad olid lihtsamad ja seotud loomade, looduse ja konkreetsete piltidega, sest noorem laps õpib kõige paremini läbi mängu ja loo.
Aasta jooksul rändasime läbi sügise (koer, kass, uss, elevant), siili ja taluloomade, talvel päkapikkude, lume ja talveune ning kevadel lendavate olendite, lõngakera-seikluse ja ärkava looduse. Iga tund oli üles ehitatud rännakuna, kus üks asend viis järgmiseni, ja lõppes alati lõdvestusega, näiteks “siil puhkab lehehunnikus” või “sulav lumehunnik päikese käes”.
Mida lapsed omandasid: hulga lihtsaid joogaasendeid loomade ja looduse kaudu, oskuse keskenduda lühikese aja jooksul ühele tegevusele ning harjumuse end iga tunni lõpus maha rahustada.
Lasteaed, vanem rühm
Vanemas rühmas oli kohal 6 kuni 11 last ja tunnid olid pikemad, 15–35 minutit. Põhiteemad olid samad kui nooremal rühmal (sügis, siil, taluloomad, lendavad, kevad), aga harjutused olid keerukamad ja nõudsid rohkem mõtlemist.
Vanemate lastega lisandus näiteks asendite valimine värvi või algustähe järgi (A nagu auto, S nagu suusatamine), erinevad istumisasendid, loomad koos tähtedega ja “ahvimine”, kus lapsed kordasid liigutusi järele. Lapsed said ka ise rohkem valida, milliseid kaarte ja asendeid teha.
Mida lapsed omandasid: laiema asendite varamu, oskuse asendeid ise valida ja seostada (näiteks täht või värv viib kindla asendini) ning parema keha- ja tähelepanu kontrolli kui nooremas rühmas.
Mis sel aastal kokku muutus
Aasta alguses oli rõhk lihtsal tutvumisel ja üksikutel meeltel, aasta lõpuks tegid lapsed paaris- ja grupiharjutusi ning lõid ise joogakaarte ja asendeid. Tundide ülesehitus liikus seega õpetaja juhitud harjutustelt laste enda loovuse ja valiku poole.
Ühtlasi kasvas läbi aasta väärtuste osakaal, nii et jooga ei olnud ainult liikumine, vaid ka viis rääkida armastusest, austusest ja turvalisusest. Kogu aasta tegevus näitab, et lapsed olid harjutustega tuttavaks ja julgemaks saanud.
Kirjutas jooga- ja liikumisõpetaja Liis Ingalt
