Alustamisest.

Nädala alustamisest.

Aga kuidas?

Ikka koos, ühiselt, üksteise ja iseenda piiridega arvestades.

Oleme selleks leppinud kooliperega kokku, et alustame igat uut saabuvat nädalat ühises ringis, kus teeme asendeid, mängime ja liigume nii, et osaleja saab tunda ennast tema endana ning arendada oskusi, mida ta kasutab igapäevaselt. Näiteks tasakaal ja koordinatsioon, aga ka enda enesetunde märkamine ning keskendumine.

Selliste praktikate kasutamine on laialdaselt levinud ning tuuakse muuhulgas esile enesekindluse kasvu, oma kodutöödes iseseisvamaks muutumist, üksteisega arvestamise oskuse paranemist, üleüldise heaolutunde kasvu, omavaheliste konfliktide vähenemist ja mida kõike veel.

Koos tegemise käigus kasvab üksteise tundmine ja tunneme end üksteise seltsis seeläbi aina mugavamalt.

Nagu selliste asjade puhul ikka, siis kasulikkus tuleb esile, kui praktiseerida regulaarselt. Kord nädalas ja juhendamise teel on selleks kõige lihtsam viis.

Koos loome turvalise ruumi, kus on kasv veel kiirem. See aitab osalejatel mõista enda ning teiste piiride austamist ja arendada koostöö tegemist.

Oleme (kooliperes) inimlikul tasandil kõik võrdsed - keegi meist ei ole kellestki parem ega halvem.

See on meie jaoks suur samm.

Iga uus algus on hirmutav, väljakutseid esitav.

Me ju ei tea täpselt, mis juhtuma hakkab.

Ja see hirmutab.

Mis siis kui...?

Õnneks on meile appi tulnud imeline juhendaja - Liis Järvamägi.

Tema õrna ja kohalolu soodustava juhendamise toel ületame koolinädala alustamise tõkked, alistame hirmud ja õpime toime tulema muutuvate oludega.

Muutuvate oludega toime tulemine on eluliselt vajalik oskus, mis on järjest hüppelisemalt muutuvas maailmas aina hinnalisemas vääringus.

Oleme julged ja astume maailmale vastu, kaasas oskused, mida me tunneme ja kasutada mõistame.