30. aprillil toimus Pöide kooli ühine väljasõit Pärnusse, kus vanemad õpilased koos õpetajatega pöörasid pilgud Endla suunas ning nooremad liikusid oma õpetajaga linnatuurile ning batuudikeskusesse.
Etenduse pealkiri "Kurjus" ja kirjeldus kui retk vägivalla südamesse, olid küll hirmutavad, kuid kuna see on tänases maailmas võtmeteema, siis lihtsalt peab sellele silma vaatama. Olime julged ja tegime seda. Kirjandustunnis sai pisut ka ettevalmistatud, et mida ja miks me vaatame. Õpilased olid õnneks motiveeritud. Juba etenduse vaheajal sai esimesed muljed vahetatud. Minule õpetajana meeldis väga selline kirjeldav lähenemine, mis tõstis küll pulsi üles, aga häirivaid vaatepilte kaasa ei pakkunud. Etenduse lõppedes saime juba bussis asjade üle järele mõelda. See etendus jääb meis kõigis ilmselt pikemaks ajaks resoneerima.
Ma olen siiralt rõõmus Pöide kooli noorte meelsuse ja vaimsuse üle. Tagasiteel lauldi ja kuulati ootamatult lahedaid laule. Meeleolu oli sõbralik, rõõmus ja soe. Isegi muusikaõpetaja ja kirjandusõpetaja kohustuslikud ülesanded suudeti möödaminnes ära täita.
7. ja 8. klassi õpilaste kommentaarid olid järgmised:
"Näidend andis aru, et sõnadega on võimalik vägivallale vastu saada. See pani mind tundma, et meie ümber on nii palju kurjust, mida me ei näe ega tunne, aga teised võivad lausa selle sees elada. Paneb mõtlema, millest tuleb vägivald, miks inimesed seda rakendavad ja kas nad on lihtsalt ise nii katki või mis seal taga võib olla. Tagasisõit oli tore!
"Kuidagi raske oli uskuda, et selline vägivald päriselt toimub igalpool. Vaatasin pärast ka filmi, sest vahest ei saanud näidendist aru. Minu arust tegi Erik kõike väga õigesti ja arvan, et tast on palju eeskuju võtta."
"Tundub inspireeriv, mõtlik. Moraal oleks, et vägivald pole lahendus. Loo mõte jõudis kohale."
"Ma vaatasin teatrietendust mõttega, et vastan seda eksamil. Üldiselt oli päris hea ja ma jäin rahule selle etendusega. Ruudu osa oli huvitav."
"Näidend oli mitmekülgne. Sain naerda, aga ka kahju tunda. Oli tegelikult üsna põnev. Tagasitee ja kohale sõitmine olid vägagi ägedad."
"Teater oli väga lahe. Üldiselt mu lemmiketendus, mis ma olen näinud. Teatri ajal tuli nii palju küsimusi, millele sain ka kohe vastused, aga üks jäi mulle ikka. Kas see tõesti juhtus päriselt ja kas need näitlejad on sellises olukorras ise ka olnud?! Emotsioonid olid suured: kurbus, põnevus, mis saab edasi? Tagasitulek oli hullumeelne kõrrejoogi pidu."
""Kurjus" oli vägivaldne ja emotsionaalne. Näitlemine oli väga hea. See tundus nii päris. Ma pole filmi vaadanud, aga olen väga huvitatud sellest kunagi. Väga huvitav oli seda vaadata."
"Mulle väga meeldis see lavastus, see läks väga hinge ja sa said kõigest aru. Ma vaatasin filmi ka, kuna tundus õige, et peale teatrietendust on sul ka rootsikeelne ettekujutus ja asi, mida silmade ees näed, et kuidas see päriselt tundus. Mulle meeldis, et näitlejad olid väga enda rollis ja oskasid sulle täpselt ära seletada ja näidata, mis on elu. Mis oli siis, on ka praegu. Mulle meeldis."
Aitäh Arnekile näidendi ettepaneku ja piletite organiseerimise eest ning suured tänud ka kogu kooli kollektiivile oma tundide loovutamise eest. See oli seda väärt.
Etenduse kohta saad täpsemalt lugeda siit: https://www.endla.ee/lavastused/kurjuslink opens on new page
Maris Rebel, emakeeleõpetaja
