Sõelusime kooli töötajate, hoolekogu ja õpilasesindusega 1. märtsil 2024 suurest hulgast olulistest väärtustest välja viis, mis meid kõnetasid koolipere omavahelise suhtluse kontekstis. Need viis said nüüd oma aja seedida, küpseda ja jõudsid meieni tagasi praktilisel viisil detsembris 2024. Nõnda võeti need esmaspäevastest joogatundides ükshaaval ette. Koolipere koguneb nädala alustamiseks turvalisse liikumistundi, mis hõlmab endast liikumist, lõdvestumist ja millega harjume kõik koos ühes ruumis ühise perena koolinädalat alustama ja õpime nii üksteist tervislikul viisil austama. Oleme avatud sellele, et igaüks on erinev ja seega ei ole esmaspäevane tund võrdlemiseks ega võistlemiseks vaid koos olemiseks ja ühendumiseks - iseenda ja ennast ümbritsevaga. Kõik see aitab meil aru saada, mis on tegelikult armastus, mis on kogu edasiliikumist toetava käitumise aluseks.
Need viis paksus kirjas sõna ongi Pöide koolipere väärtused. Liikumistunde läbi viies sain ma aru, et iga laps tegelikult saab neist viiest oma viisil aru (ja väga hästi saadakse aru, mis need tegelikult on), kuid need tulebki ühiselt üle vaadata ja sellest kujuneb koolis rakendatav käitumisviis. Raske on kuulata kedagi, kui ta palub käituda üht moodi, aga sisimas me ei saa aru, miks see oluline on. Kui selline mõtteviis ja käitumine ei ole meile omane, siis on väga raske oma käitumist muuta. Kui aga me saame aru sügavamatest põhjustest, on motivatsioon oma käitumist muuta suurem.
Käitumise muutmine vajab mõtestatud harjutamist.
Esimesena vaatasime turvalisust ehk iseenda ja teiste kaitstuse ja turvalisuse kindlustamist. Iga õpilane sai mõelda oma peas koha, kus ta ennast turvaliselt tunneb ja jagas lühidalt põhjust, miks seal tema jaoks turvaline on (kohta ei pidanud mainima). Enamasti tuli välja, et turvalised on kohad, mis on tuttavad ja usaldusväärsed, kus on head ja hoolivad inimesed ning kus nad saavad olla nemad ise. Me kõik tahame, et meid vastu võetaks nii nagu me oleme ja see muudab inimese ja koha turvaliseks. Mängisime pimesikku nii, et ühel olid silmad kinni ja teised kõndisid ringina tema ümber. Keskel olija liikus ning teised pidid teda turvama, et ta millegi otsa ei kõnniks. Seega käib turvalisuse alla ka vahel teise tahtmisele vastu astumine, kui turvaja vaatenurgast on edasiminek ohtlik.
Teiseks saime natuke pihta ühenduses olemisele - käsiloleva tegevusega ja kohal-olevate inimestega täielikus ühenduses olemine. Ühenduse tunnis ütlesime alguseringis nimesid ja viskasime edasi suurt lõngakera. Nii tekkis meil omavahel võrgustik, mille abil me kõik üksteisega ühendusse saime. Jooga asenditest praktiseerisime tasakaaluasendeid ja nende sooritamiseks tuli igal osalejal luua ühendus iseenda keha ja tähelepanuga. Seega on ühendus oluline esmalt meie enda sees (mida jooga algselt aitabki luua) ja alles siis saame austavalt ja avatult kellegi teisega ühenduda. Lõpulõdvestuses lõime taas ühendust oma tähelepanu ja oma kehaosade vahel.
Kolmas, loogiliselt järgmine väärtus oli tunnis austus - olen lugupidav ja austav iseenda ja teiste suhtes. Mida sa igapäevaselt teed, et ennast austada? Kas sa lased oma kehal piisavalt puhata, annad talle vett ja süüa, siis kui ta seda küsib? Kas sa sead oma piire ja kaitsed ennast, kui teised sinule liiga “lähedale” tulevad? Arutlesime nende teemade üle tere-ringis, õppisime kõik koos joogas tuntud seeriat “päikesetervitus” ja mänguna harjutasime teineteisele hea ütlemist. Igaüks sai öelda midagi pisikest või suuremat, mis talle koolikaaslase juures meeldib. See ei ole alati lihtne, kuid selles turvalises ruumis oli seda hea harjutada.
Eelviimase väärtusena avanes meile avatus - vaatan ja näen asju erinevatest vaatepunktidest. See on üks trikikas väärtus, kuna igaühe tõde on erinev ja see ongi neile alati õige. Me ei pea teistega alati nõustuma, küll aga saame mõista ja olla avatud, et inimesed näevad asju erinevast vaatenurgast. Tegime asenditeks neid, mida saab joogas teha erinevat moodi. Näiteks elevanti, mesilast, puud ning ühte, mis aitab maailma teistpidi vaadata - koera asendit. See näitab, et ei ole alati üht ja ainsat tõde vaid erinevad viisid, kuidas asju teha. Tunni alguses ja lõpus saime jagamisringis öelda, mida märkasime õues ja mida tunnis. Jälle oli tore kuulda, et osad märkasid asju enda ümber, teised tundeid enda sees ja et juba toodi ka julgelt välja ruumis toimunut, mis neile ei meeldinud. Enamasti on tunnis häirivaks osalejate omavaheline kädistamine ja jutustamine, kui on harjutuste aeg. Selle viisakalt lõpuringi väljatoomine näitab, et ütleja austab iseennast ning ka teisi, kui räägib, kui on vaja rääkida ja ei vaiki, sest kardab teiste reaktsiooni. See on ka märk turvalisest ruumist, milles on sellised asjad võimalikud. Nõnda saame edasi areneda, kui anname ja võtame tagasisidet vastu.
Viimaseks ehk kõike kokkuvõtvaks väärtuseks oli armastus - tegutsen armastusega iseenda ja teiste suhtes. See võtab kõik kokku. Olen enda jaoks turvaline, ühenduses, austan ja olen avatud. Olen teiste jaoks turvaline, ühendun, austan ja olen avatud neid vastu võtma nii nagu nad on. Armastus on tore, kuid see annab julguse ka olla vahel konkreetne, kui olukord seda nõuab. Kui jagamisringis küsisin, et “Kuidas armastus meid käituma paneb?”, siis üks laps tõi ilusti välja, et kui õues on külm ja ema käsib mul kindad kätte panna, siis ta armastab. See arusaam on oluline. Tegime oma rindkere ja käed joogaharjutsutega soojaks ning avasime ennast ringis kõrvalolijale. Tunnetasime, mis tunne on olla lihtsalt olemas. Tunni lõpus lõdvestusime ja tunnetasime oma südant, oma elu, mille me oleme saanud kellegi teise armastusest ning lõpusõnana ütles igaüks märksõna, mis temale armastusena väljendub - pere, sõbrad, vabadus, hoolimine jne…
Ütle mulle, kes on su sõbrad ja ma ütlen sulle, kes oled sina.
Meid mõjutab tohutult see, kellega me ennast ümbritseme. Igapäevaselt on lapsed ümbritsetud oma perest, koolikaaslastest ja sõpradest. Seega, kui nemad on austavad, avatud, valmis sinuga ühenduma, austavad enda ja teiste turvalisust ning lähtuvad armastusest, siis on raske sul mitte samasugune olla. Kui me kõik kooliperes lähtume sellest, et need viis põhitala toetavad meie õppimist ja õpetamist, siis meil on kõigil lihtsam nende järgi elada.
Õpetaja Liis Ingalt
