Kui mulle sai teatavaks, et Pöide koolis toimub avatud uste päev, sai plaan kohe paika- tuleb minna! Ehkki julgen kinnitada, et Pöide kooli uksed on igal koolipäeval kõigile avatud ja neist ustest on alati nii hea ja soe sisse minna. Aga mingi sisetunne ütles, et sel päeval toimub midagi enamat, midagi põnevamat. Kindlasti saan mõne üllatuse osaliseks. Ja ma ei eksinud.

Üllatus nr 1

Kus oli alles vastuvõtt! Sissejuhatuseks pakkus direktor Jaak omatehtud küpsiseid ja luges omatehtud luuletusi. Pärast põgusat jutuajamist suundusime armsasse ja tuttavasse majja ringkäigule.

Üllatus nr 2

Võimlas pidasid õpetaja Margo käe all oma kehalise kasvatuse tundi hoopis lasteaialapsed. On ülitore, et lasteaia mudilased juba enne kooli leiavad tee koolimajja. Kui olime nende vahvat askeldamist pisut aega jälginud, suundusime klassiruume imetlema.

Üllatus nr 3

Huvituba. Mida kõike seal küll leidub! Mind isiklikult köitsid kõige enam juturaamatud. Aga selles ruumis on ilmselgelt midagi igaühele. Ka sellisele, kes muidu arvab, et elu on igav ja pole midagi teha.

Üllatus nr 4

Hubane nurgake trepi all koos klaveriga on üks armsamaid kohti koolimajas. Olin selle trepialuse värvimisega iseoma kätega suvel aktiivselt tegelenud ja seda imelisem on vaadata, milline on lõpptulemus.

Üllatus nr 5

Vahva ekskursioonijuht Brandon. Mõnusalt julge ja jutukas tegelane võttis ringkäigu läbiviimise mõneks ajaks üle, et Jaak saaks rahulikult oma direkotriasju ajada. Kui kellelgi on tulevikus giidi vaja, siis julgen soovitada.

Üllatus nr 6

Nutiala! Koha valik, eesuste vahelises pisikeses koridoris, on igatahes sellise tegevuse jaoks viimase peal. Sain aru, et leiab aktiivset kasutust ka. Mis teha, elu on selleks läinud, et koolid peavad lisaks õppetööle tegelema ka nutikultuuriga.

Üllatus nr 7

Tüdrukud tehnoloogiaõpetuse tunnis. Vaatasin tükk aega heldinult, kuidas noored neiud saagisid. Tuli meelde kuidas ma nooruses omale puukuuri ehitasin. Ehitusmeestest vennad said muidugi kena suutäie naerda, aga mina ju tahtsin! Ja mulle polnud keegi koolis saagimist õpetanud.

Üllatus nr 8

Lasteaia mänguväljak. Kui algas õuevahetund, suundusime meiegi Jaaguga õue pisikesele ringkäigule, mille lõpetasime lasteaia juures. Õuel olevatesse atraktsioonidesse on ikka korralikult investeeritud. Vägev! Lasteaed ise on imearmas, nagu ühe suure pere kodumaja.

Üllatus nr 9

Legonurk algklasside koridoris. Meiegi saime „käe valgeks“. No kui niipalju head kraami laual ootamas, ei saa ju lihtsalt tuima näoga mööda jalutada.

Üllatus nr 10

Söök ja söögituba. Jutt kehvast koolitoidust on täielik jama! Vähemalt Pöide koolis pakutakse imelist ühepajatoitu sealihaga, mis oma maitselt oli nii kodune ja mõnus, justkui oleks mu isapoolne vanaema selle teinud ja mulle laule kandnud. Aitäh tublid kokatädid! Ja millline ilus ja maitsekas söögituba! Ma jupp aega imetlesin seda „fototapeeti“ seinal, mis lähemal silmitsemisel osutus kokatädi Reelika imetabaseks kunstiteoseks.

Kui kõht head-paremat täis, oli aeg end koduteele seada. Taskus kingitusena kaasas purgike Jaagu hoole ja armastusega tehtud küpsiseid... Uute kohtumisteni, armas Pöide kool!

Lapsevanem Irena Tarvis